Mis on teabenõue?

Avaliku teabe seadus mõistes tehtud teabenõue laieneb üksnes olemasolevale jäädvustatud (dokumenteeritud) teabele. Seega saab teabenõuet esitada ainult olemasoleva ja dokumenteeritud teabe suhtes ehk siis saab nõuda konkreetset dokumenti, mis on juba olemas. Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, siis selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras.

Teabenõude käigus EI:
1. saa paluda selgitusi,
2. vastata küsimustele,
3. menetleta kaebusi.

Teabenõue ei ole:
1. vihjete edastamiseks,
2. selgituste saamiseks,
3. seisukohtade avaldamiseks,
4. kaebuse või vaide esitamiseks.

Teabenõude saab esitada dokumendi suhtes, mis on meil juba valmiskujul olemas, mida ei pea eraldi koostama hakkama.

Teabenõude võib esitada kas suuliselt või kirjalikult.

Teabenõudes tuleb esitada järgmised andmed:

1) teabenõudja ees- ja perekonnanimi;
2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
3) teabenõudja sideandmed (postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber või faksinumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta;
4) taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid;
5) taotletava teabenõude täitmise viis.

 Teabenõude vorm

Esitaja nimi
Asutus
Aadress
E-post
Sisu