Lasteaed Midrimaa direktor: Marika Kissa

Õppealajuhataja: Urve Leemet

 

Lasteaed Midrimaa on üks kolmest suurest lasteaiast Viljandi linnas (keskmine nimestikuline laste arv on 210), mis on ehitatud 1968.a. tüüpprojekti järgi. Maja on kahekorruseline ja kahest korpusest koosnev. Ta asub 11000 ruutmeetrisel, taraga piiratud alal. Õueala jaguneb 12 mänguväljakuks ja spordiväljakuks.

Esialgselt planeeriti maja 12 rühmale. Praegu on majas 11 rühma, ühe rühma ruumid on ümber ehitatud spordisaaliks. Eraldi on ka muusikasaal.

Alates 2003.a. septembrist on lasteaial olemas söögisaal, kus toimub laste toitlustamine 3 korda päevas.

Midrimaal töötab lastega :
18 rühmaõpetajat
5 assistenti
10 õpetaja abi
muusikaõpetaja - Tuuli Ekbaum (vanempedagoog)
liikumisõpetaja - Katrin Peterson
logopeed - Terje Kuur

Lisaks on majas tegutsemas veel 7 meest-naist, kes hoolitsevad selle eest, et midrimaalastel oleks turvaline ja mugav töö- ja eluolu.

Lasteaed Midrimaa missioon on olla lapse- ja perekeskne, tervist edendav, turvaline, huvitava tegevuse kaudu lapsi igakülgselt arendav ja neid järgmiseks etapiks, kooliks, ettevalmistav lasteasutus.

Väärtused. Lasteaed MIDRIMAA on ehitanud oma õppekava üles toetudes kokkulepitud väärtustele: 

Laps ja pere - individuaalsus ja eduelamus - Pere on lapse esimene kasvataja, lasteaed arvestab pere traditsioonide ja soovidega. Iga laps on väärtuslik – kõigist kõige keerulisem-, muutumis, arenemis- ja loomisvõimelisem. Oluline on, et iga laps saaks kasvada isikupäraseks nii füüsilises, emotsionaalses, sotsiaalses, vaimses, intellektuaalses kui ka eetilises aspektis. Iga lapse maailmatunnetus on unikaalne ja seda arvestatakse lastele ülesandeid andes, õppematerjale valides ja mängus. Ka iga pere on unikaalne ja omade ootustega lasteaiale. 

Mäng - Koolieelses eas on õppimise ja arengu põhiprotsess mäng, mille käigus arenevad lapse sotsiaalsed oskused, ettevõtlikkus ja teadmised. Eriti olulisel kohal on vabamäng, mis võimaldab lapsel õigeid suhtlemismalle valida ja harjutada, sõbrasuhteid luua ja hoida. Täiskasvanud kavandavad laste tegevusi nii, et lastel oleks aega ja võimalusi mängida. Mänge ja mängulisi võtteid kasutades saavad lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad lastele õpetada kõike eluks vajalikku, alates käte pesemisest ja riidesse panemisest kuni peastarvutamise ja sorava lugemiseni. 

Õppimine ja areng - Tänapäeva argielu iseloomustavad kiired muutused ühiskonnas ning tehnoloogia pidev areng, mistõttu on üha olulisem, et inimeste teadmised ja oskused käiksid nende muutustega kaasas. Nii muutuvad elukestev õpe ning haridus järjest olulisemaks. Oleme edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Sellise hoiaku kujundamine algab juba lasteaias täiskasvanu suunamisel ja eeskujul.

Avatud suhtlemine, hoolivus ja sallivus - Hea koostöö ja heade suhete aluseks on avatud suhtlemine (teise kuulamine, oma sõnumi selge ja aus edastamine, teise inimese tunnetega arvestamine, arvamuste lahususe korral kompromissi otsimine). Laste omavaheliste heade suhete kujunemisele aitavad kaasa täiskasvanud eeskujud – õpetajad ja lapsevanemad. Lapsed ei omanda häid kombeid iseenesest, ainult eeskujudele toetudes – enamasti tuleb neid õppida nõuannete ja suhtlemiskogemuste toel. Esmasteks ja parimateks õpetajateks on lapsele lähedased inimesed – oma pere liikmed. Perekonna kõrval on teiseks kasvatusfaktoriks lasteaed. Viisaka ja teistega arvestava käitumise harjumuste kujundamine toimub lasteaias igapäevatoimingute, mängu, vabategevuse ning kavandatud õppe- ja kasvatustegevuse kaudu.

Turvaline, tervislik ja keskkonnasäästlik tegevuskeskkond - Et igas väikses midrimaalases areneks loovus, kujutlusvõime, nutikus, kriitikavõime, sotsiaalne tundlikkus, positiivne minapilt, et lapsed astuksid rõõmsalt ja enesekindlalt järgmisse eluetappi, vajavad nad kasvamiseks ja arenemiseks füüsiliselt ja psüühiliselt turvalist ja tervislikku keskkonda. Laste ja personali tervisekahjustuste, sealhulgas vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine on olulised koolieelse lasteasutuse tegevusvaldkonnad. Sama olulisel kohal on arenenud arusaam, et turvalisust ja tervislikkust luuakse keskkonnasäästliku tegevusega.

Eripära. Iga lapse Hea Algus. Kogu maja töötab Hea Alguse põhimõtete järgi (laste kaasamine planeerimisse ja otsustamisse, lastele valikute pakkumine, töö väikestes gruppides, individualiseerimine, perekonna osalus), mis oma sisult on lapsekesksed ja pakuvad erinevaid lähenemisviise ning töövorme lasteaia põhiülesande täitmiseks.

 

Traditsioonid:

Midrimaal on muusikaõpetaja Tuuli Ekbaumi poolt loodud tunnuslaul "Midrimaa".
Igal rühmal on mõne Eestimaise metsalille või -linnu nimi, mille järgi rühm valib ja õpib ära oma rühma laulu.

- Sügisandide näitus - igal aastal septembrikuus, et ära märkida Mihklipäeva;

- Isadepäeva tähistamine - oktoobris;

- Vanavanemate päev - novembris;

- Mardi- ja Kadritrall - novembris;

- Jõulukontsert või -etendus - detsembris;

- Vastlapäev - talvine spordipäev - veebruaris või märtsis;

- Karneval - aprillis;

- Perepäev - mais;

- Midrimaa laulu- ja tantsupidu, mis toimub igal 4. kevadel ja millest võtavad osa kõik midrimaalased ning kuhu kutsutakse ka külalisesinejaid.

- Igal aastal õpivad kõik rühmad ära ühe lavastusmängu, millega nad esinevad aasta jooksul teistele midrimaalastele.